Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendusel kasutatakse nii riiklike registrite infot kui ka küsimustikku

Kuupäev 20.10.2020
Artikkel
Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.

Riik töötleb korterelamute elektritarbimist asustamata korterite tuvastamiseks (rahandusministeeriumi 06.09.2021 pressiteade)

Kuupäev 06.09.2021
Artikkel
Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.

Kinnisvaratootlust tasub otsida suvilatest

Kuupäev 05.04.2021
Artikkel
Viimase aja aktiivne arutelu ajakirjanduses, kas kinnisvaraturg liigub ülekuumenemise teed või on tegemist jätkusuutliku kasvuga, paneb investorid tootluse pärast muretsema. Kas tasub kinnisvara osta, kui hinnad on õhku täis ja üüritulu tootlus minimaalne? Ebaselguse perioodidel tasub vihjete saamiseks vaadata kinnisvaraliike, mis muidu tähelepanu keskpunktis ei ole, näiteks suvilaid.

Svetlana Raudonen: rahvaloenduse ettevalmistused püsivad graafikus

Kuupäev 28.05.2020
Artikkel
Ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks kestavad mitmendat aastat. Infosüsteemi arendustöödega paralleelselt käib tihe koostöö erinevate asutuste ja ministeeriumitega. Traditsiooniline loendus toimub sel korral registriandmete alusel, mistõttu on koostöö keskmes Eesti registrites olevate andmete kvaliteedi tõstmine, kirjutab aasta algusest rahva ja eluruumide loenduse projekti juhtiv Svetlana Raudonen.

Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida

Kuupäev 14.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

Kuupäev 01.03.2019
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

IV kvartalis oli 7200 vaba ametikohta

Kuupäev 10.03.2015
Artikkel
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta IV kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 15,9% ja suurenes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 13,6%.