Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Noore statistiku preemia võitja töö aitab prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse

Kuupäev 12.10.2022
Artikkel
Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

Kuupäev 01.03.2019
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Sissetulek

Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida

Kuupäev 14.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid

Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.

Statistikaamet uurib taas Eesti inimeste elamistingimuste ja finantskäitumise kohta

Kuupäev 18.01.2021
Artikkel
Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.

Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia

Valdkond
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii

Kellele on vähe antud, see hoiab, kellele palju, see pillab laiali

Kuupäev 22.03.2022
Artikkel
Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.