Otsingu tulemused

Majutusettevõtetes peatus 2013. aasta aprillis 192 000 välis- ja siseturisti, mis oli 6% vähem kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Mais kasutas majutusettevõtete teenuseid 189 000 turisti, mis oli 16% vähem kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Ööpäeva keskmine maksumus on langenud 2003. aasta tasemele.

Mida suurem on ettevõte, seda rohkem on kasutusel ka sotsiaalmeedia. „Üle 250 töötajaga ettevõtetes kasutatakse sotsiaalmeediat 85,2% juhtudest, samas kui 10–19 töötajaga ettevõtetes vaid 50,8%,“ selgitas statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Näiteks ehitussektoris kasutab sotsiaalmeediat 32,3% 10–19 töötajaga ettevõtetest, kuid vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes ulatub vastav näitaja 80%-ni. „Sarnast trendi, et suurem ettevõte kasutab sotsiaalmeediat rohkem, on näha pea kõigil tegevusaladel. Põhjuseks võib olla see, et suurematel ettevõtetel on rohkem ressurssi ja ka suurem vajadus end

Juulis peatus majutusettevõtetes 440 000 turisti, mis oli 4% enam kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets. Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%. „Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant, värskeim uuring toimus aastate 2022–2024 kohta. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Statistikaameti analüütiku Hanno Evardi sõnul nähtub uuringu andmetest, et innovaatiliste ettevõtete roll

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi