Otsingu tulemused

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 876 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 9%.

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2022. aastal 8910 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 5074 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga 21% ja soojuse toodang 8%.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul annab juhtimislaud kiire ülevaate sidususe seisust Eestis. „Lõimumisvaldkonna statistikale pööratakse tavapäraselt tähelepanu kord kolme aasta jooksul, kui avaldatakse Eesti integratsiooni monitooringu tulemused. Kõnekaid andmeid lõimumise ja kohanemise kohta on aga oluliselt rohkem. Loodan, et kõik huvitatud inimesed alates ametnikest ja ajakirjanikest kuni aktiivsete kodanikeni kasutavad seda, et teha paremaid otsuseid,” rõhutas Silberg.  Statistikaameti juhtimislaudade projektijuhi Ene Saareoja sõnul toetab uus

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.