Otsingu tulemused

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Juulis avalikustati Tõetammel tänase valitsuse tegevusprogramm järgnevaks neljaks aastaks.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud

Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Statistikaameti uus kaardirakendus visualiseerib riikliku statistika erinevate valdkondade andmed, mis on avaldatud statistikaameti andmebaasis. „Kaardirakenduse andmed uuenevad samal hetkel, kui statistikaameti andmebaasi jõuavad uued andmed. See tähendab, et me näeme nüüd kaartidel väga palju kõige värskemaid statistikaameti andmeid, alates majanduskasvust kuni raamatukogude külastatavuseni,“ rääkis statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Kaartidel saavad andmed rohkem elu sisse Neubaueri sõnul on ametil palju andmeid, mis kaardile kantuna aitavad kasutajatel andmete sisu

Valitsus kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul Statistikaameti uueks juhiks Urmet Lee, kes asub tööle 2. augustist. Statistikaameti peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.