Otsingu tulemused

Statistikaamet peatas eriolukorra alguses andmeesitajatele sunniraha kohaldamise ja isiku-uuringutega seotud küsitlejate kodukülastused. Riiklike piirangute leevendamisele vaatamata pikendab amet andmeesitajatele vastu tulles sunniraha kohaldamise peatamise aega ja isiku-uuringutega seotud andmeid kogutakse telefoni või veebiküsimustike kaudu.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise ning kasvanud on eramajades elavate leibkondade arv.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Sarnaselt juulile näitas müügitulu ka augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset kaheprotsendilist kasvu.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.