Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-527-4 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 17.05.2013 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, energeetika, väliskaubandus, turism jm. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi

ISBN 978-9985-74-589-2 Eesti keeles Formaat B5. 184 lk Ilmus: 28.11.2014 Korrigeeritud: 06.01.2015 Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi võrdlemaks Eestit teiste Euroopa riikidega. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest

Täna, 1. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, teatab Leedu Statistikaamet. Esmakordselt on Leedu alalistel elanikel võimalus täita rahvaloenduse küsimustik e-loendusel internetis. Leedu Statistikaameti teatel korraldatakse rahvaloendus eesmärgiga saada teada täpne Leedu elanike arv, ülevaade elanikkonna paiknemisest, struktuurist ja rändeprotsessidest ning elamistingimustest. 2001. aastal toimunud eelmise rahvaloenduse ajal elas Leedus 3, 483 miljonit elanikku, kuid kümne aasta jooksul on elanikkond pidevalt vähenenud ja jõudnud 2010. aasta seisuga on 3, 329 miljoni

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%.

Eesti alkoholitarbimise statistika ületab sageli uudisekünnist, sest kogused on suured ja paistavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma. Pideval alkoholitarbimisel on enesehävituslik toime ja siit tekibki küsimus, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud?

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis.