Otsingu tulemused

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta mais 898 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta mais majutusettevõtetes üle 293 000 turisti, mida on 11% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juunis majutusettevõtetes üle 384 000 turisti, mida on 14% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis 0,3% võrreldes teise kvartaliga ning tõusis 3,8% võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga.