Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2% ning võrreldes aasta varasemaga ehk 2023. aasta esimese kvartaliga 7,8%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta jaanuaris püsivhindades 8,6% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kahanes toodang töötlevas tööstuses 11,9% ja mäetööstuses jäi pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,6%. Energeetikas kasvas tootmine 15%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 3,2 protsenti.

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest

Vabariigi Valitsuse eelnõu kohaselt nimetati 27. augustil 2020 Toomas Kevvai asemel statistikanõukogusse uueks põllumajanduseksperdiks, andmeesitajate ja tarbijate esindajaks maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Jooksevhindades eksporditi septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas kaupade eksport 4% ning import 6%. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets kommenteeris, et teises ja kolmandas kvartalis on väliskaubandus kasvanud aeglasemalt. „Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14%, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid 4%. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2020. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,7% ja 2019. aasta sama kuuga võrreldes samuti 0,7%.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.