Otsingu tulemused

Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht oli 2022. aastal 642 miljonit eurot, mis moodustab sisemajanduse koguproduktist 1,78%. Hoolimata T&A kulutuste hoogsast kasvust jäi nende osakaal SKP-st 2021. aasta tasemele.

Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9598 vaba ametikohta, mida on 16,3% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6500 inimese.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 800 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%.