Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tööjõu-uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta

Eesti elu arvudes: põnevaid ja üllatavaid avastusi eestlastest

Kuupäev 11.12.2024
Artikkel
Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?

Kuupäev 20.02.2024
Artikkel
Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Värskeim statistika: mullu sündis 10 949 beebit, poisse rohkem kui tüdrukuid

Kuupäev 27.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Marta ja Linda, Aksel ja Johannes: popid vanaaegsed nimed on tagasi!

Kuupäev 24.10.2023
Artikkel
Veidi üle kuu aja tagasi tervitas statistikaamet nimepäeva puhul kõiki Augusteid. Nimede rakendust uurides selgus, et August on levinuim üle 85-aastaste seas ning populaarne ka kuni 4-aastaste seas. See tähendab ainult üht – August on nimena tagasi. Seda, millised nimed lisaks Augustile veel populaarsust koguvad, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

84 000 Eesti inimest tunneb ilmajäetust. Mida see tähendab?

Kuupäev 14.02.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring (SHARE)

Valdkond
Mis uuring see on? SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) rahvusvahelise uuringuga kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Kuni aastani 2023 SHARE uuringut koordineeris Müncheni vananemisökonoomika keskus Max Plancki sotsiaalpoliitika instituudi juures Saksamaal. Aastast 2023 juhib SHARE uuringut uus selleks loodud SHARE BERLIN Institute, mis asub Berliinis. SHARE uuringut korraldavad riigid asutasid 2011. aastal rahvusvaheliste õigustega organisatsiooni SHARE ERIC. Rahvusvahelisse

Suhteline vaesus maakonniti: mida näitab statistika?

Kuupäev 28.11.2024
Artikkel
Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Kuidas kuu, nõnda nimi?

Kuupäev 10.11.2022
Artikkel
Käes on Eesti rahvakalendrist tuntud mardipäev ja lähenemas kadripäev. Suveharjal tähistab kogu Eesti rahvas üksmeelselt jaanipäeva. Vähem tuntud on mihklipäev, tõnisepäev ja jüripäev. Uurisime, kuidas on rahvakalendri tähtpäevad mõjutanud nimevalikuid.