Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juulis majutusettevõtetes üle 481 000 turisti, mis on 1% võrra rohkem kui aasta varem samas kuus ning 43% rohkem kui käesoleva aasta juunis. Mulluse juuliga võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juunis majutusettevõtetes 337 000 turisti, mis on sama palju kui aasta varem samas kuus. Suurenes välisreisijate hulk, aga vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta mais majutusettevõtetes 265 000 turisti, mis on 7% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes välis-, vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.