Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?

Kuupäev 28.05.2024
Artikkel
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Eksperimentaalstatistika otsib viise, kuidas andmed arengukavades tööle panna

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

Kalakasvatusettevõtete toodangu kogused vähenesid, kuid hinnad tõusid

Kuupäev 24.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas

Kuupäev 07.03.2024
Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaameti ettevõtete kiirstatistika täienes kohalike omavalituste vaatega

Kuupäev 11.05.2020
Artikkel
Statistikaameti ettevõtete kiirstatistikas on nüüd andmed ka ettevõtete käibe kohta kohalike omavalituste lõikes. Lisandus ettevõtete käive ja selle osatähtsus kogu Eesti ettevõtete deklareeritud käibest. Samuti on välja toodud suurima käibega ettevõtte ja suurima käibega tegevusala osatähtsused. Andmeid ilmestaval kaardil kujutatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides 2020. aastal võrreldes eelneva aasta sama kuuga.

Tööhõive määr

Valdkond
Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.

Mõtisklus rahvastikust

Kuupäev 14.04.2015
Artikkel
Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

2011. aasta oli ettevõtlussektorile edukas

Kuupäev 06.03.2012
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ligilähedast kasumit teenisid ettevõtted viimati 2006. ja 2008. aastal.

Intrastati küsimustiku muudatused 2023

Sisuleht
Statistiline lävi Aastal 2023 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 270 000 eurot (2022. aastal 200 000 eurot). See tähendab, et 2023. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama ettevõtted, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2022. aastal suurem kui 270 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus ettevõtetel, kelle vastav käive ületab statistilise läve 2023. aasta jooksul. Kaupade saabumise käibe statistiline lävi on 400 000 eurot (2022. aastal oli sama). Tehingupartneri käibemaksukohustuslase