Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim. „Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja. Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist)

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Statistikaamet testib juuni esimestel päevadel tehnilist valmisolekut viia rahvaloenduse veebiküsitlus läbi uues rakenduses. Peamine eesmärk on kontrollida, kas ja kuidas toimub andmete liikumine. Testküsitluses osalevad statistikaameti töötajad ja projektiga seotud majavälised partnerid.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.

Statistikaameti andmetel said kõrgeimat keskmist brutotulu 2017. aastal Rae valla Peetri kandi elanikud ja väikseimat Türi valla Saueaugu kandi elanikud.