Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot.

Statistikaameti andmetel kasutas Eesti veondusettevõtete teenuseid 2021. aastal kokku ligi 127 miljonit sõitjat. Võrreldes 2020. aastaga oli sõitjaid 12% vähem ja seda eelkõige bussireisijate väiksema arvu tõttu.

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti missiooniks ja visiooniks on olla andmete kodu, kuhu võib julgesti tulla usaldusväärseid andmeid otsima ja abi küsima. Märtsi lõpus korraldasime andmekirjaoskuse nädala, mille raames sel aastal keskendusime poliitikakujundajatele. Muu hulgas kohtusime paljude ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste esindajatega andmekiirabi-töötoas, et anda ülevaade ja selgem pilt meie rikkalikust andmemaailmast.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9598 vaba ametikohta, mida on 16,3% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6500 inimese.

Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.