Otsingu tulemused

Tänavu I kvartalis tõusis töötuse määr 11,4%-ni, teatab Statistikaamet. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 44 000 võrra.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2016. aastal 2% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses.

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2010. aastal 56,8% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Ettevõtete uuenduslikkus jäi 2008. aasta tasemele, siis oli uuenduslikke ettevõtteid 56,4%.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juulis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr oli 2008. aastal üle kahe korra meeste omast kõrgem, teatab Statistikaamet. Suhtelises vaesuses elas 41% vähemalt 65-aastastest naistest ja 19% samavanadest meestest.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.