Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.