Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Statistikaamet kutsub 12. ja 13. augustil kõiki Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid arutlevad kirgi kütva rohepöörde teemadel ning toovad selgust sellesse, miks on ikkagi vajalik oma andmeid riigile usaldada. Tule kuulama ja oma arvamust valjuhäälselt avaldama!

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Statistikaameti andmetel registreeriti Eestis 2021. aastal 25 982 kuritegu, mis on 165 võrra rohkem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1623 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 359.

Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.

Eestis registreeriti 2020. aastal 25 817 kuritegu, mis on 1352 võrra vähem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1537 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 280. Mõlemal juhul oli kuritegude arv läbi aegade väikseim.