Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%. „Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas kaupade väliskaubandus möödunud aastal igas kvartalis. „Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas mullu 4% Kaupadest eksporditi 2025. aastal kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11% ja import 2%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16% ja sealt ka toodi 20% vähem kaupu. Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist,“ lisas Puura. Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,“ lisas analüütik

Jooksevhindades eksporditi septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas kaupade eksport 4% ning import 6%. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets kommenteeris, et teises ja kolmandas kvartalis on väliskaubandus kasvanud aeglasemalt. „Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14%, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid 4%. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest