Tööjõu-uuring

Mis uuring see on?

Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta jooksul ja tulemusi esitletakse kvartalite ning aasta kaupa.

 

Milleks on neid andmeid vaja?

Tööjõu-uuringuga kogutud andmeid kasutatakse Eesti majanduse ja tööturu olukorra jälgimiseks ning analüüsimiseks. Ministeeriumid kasutavad uuringu andmeid prognoosimiseks ja riigieelarve tegemiseks. Isikuküsitluse eelis ettevõtete uuringute ja administratiivsete andmetega võrreldes on terviklik vaade tööealisest elanikkonnast. Näiteks ei võta ettevõtete uuring arvesse ametlikult vormistamata töösuhtega töötajaid ega mittetöötavaid inimesi, tööjõu-uuringusse on nad aga kaasatud.
Uuringus kasutatakse rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) metoodikat, mis võimaldab riikide andmeid omavahel võrrelda.

Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

Tööjõu-uuringus osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste Eesti alaliste elanike hulgast. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki vähemalt 15 aastaseid leibkonnaliikmeid kahe aasta jooksul kokku neli korda.

Kuidas andmeid kogutakse? 

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid nii veebiküsitlusega kui ka telefoniküsitlusega. Küsitleja helistab valimiisikule, kui eelnevalt kokkulepitud ajaks ei ole inimene ise veebis küsimustikku täitnud. 
 

Uuring koosneb kahest osast: leibkonnaküsimustikust ja isikuküsimustikust. Leibkonnaküsimustikule saab veebis vastata ainult uuringu valimiisik. Isikuküsimustikule saab vastata iga vähemalt 15 aastane leibkonnaliige ka ise. Selleks on loodud valimiisikule võimalus anda vastavale isikule volitus. Täpsemad juhised tulevad jooksvalt küsimustiku sees.

Valimisse sattunud isikuga ühenduse saamiseks teeb küsitleja maksimaalselt 10 kontakteerumise katset ja leibkonna teiste liikmetega maksimaalselt 5 katset. 

Andmete kogumine toimub statistikaameti kogumisrakenduses. Telefoniküsitluse puhul andmete kogumise jooksul on Teie andmetele juurdepääs ainult Teid küsitlenud küsitlejal kuni ankeedi lõpetamiseni ning välitööde korraldamisega seotud meeskonnal (küsitlusjuhid ja välitööde juht) kuni kogumisperioodi lõpuni. Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.

Kui täitsite küsimustiku ise lõpuni veebis, näevad Teie vastuseid ainult küsitlusjuhid ja välitööde juht kuni kogumisperioodi lõpuni.

Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Tutvu  "Isikuküsitlus"  ja  "Leibkonna küsitlus" küsimustikutega.

Mis kogutud andmetest edasi saab?

Pärast vastuste sisestamist liiguvad andmed kogumisrakendusest Statistikaameti andmelao väga piiratud juurdepääsuga osasse, kus hoitakse kogutud andmeid isikustatud kujul. Andmelaos pääsevad isikustatud andmetele ligi vaid vähesed volitatud statistikaameti töötajad. Seal toimub edasine andmete pseudonüümimine, isikut tuvastava info (isikukood, nimed, täpne elukoht, kontaktandmed jm) eemaldamine ning teostatakse muud töötlused, mis on antud uuringu jaoks vajalikud. Edaspidises andmetöötluses ja analüüsis kasutatavaid pseudonüümitud andmeid hoitakse andmelao selles osas, kuhu pääsevad ligi ainult vastava valdkonnaga tegelevad analüütikud ja matemaatilised statistikud. Neile  on antud andmetele juurepääsuluba, kuna nad vajavad just neid andmeid riikliku statistika näitajate tootmiseks ja statistikaameti avalikus andmebaasis avaldamiseks. Sellisel kujul avaldatud andmed on koondandmed ning need ei võimalda üksikisiku tuvastamist, st Teie andmeid levitatakse agregeerituna ja Teie isiku suhtes anonüümselt.

Samuti rakendame konfidentsiaalsusnõudeid ning ei avalda valikuuringute puhul andmeid lõigetes, mille aluseks olevate kirjete arv jääb alla 20. Muuhulgas aitab see vältida isiku otsest või kaudset tuvastamist avaldatavate andmete alusel.

Isikuandmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Andmeid võib näiteks edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud eraldi kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks kas Andmekaitse Inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Iga andmete taotlust menetleb majasiseselt konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab ligipääsu andmetele. Vaata lähemalt: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.

Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud Statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/dokumendiregister. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saate lähemalt lugeda siit: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.

Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

Kõigi vastajate vahel loositakse igas kvartalis kolm 50-eurost kinkekaarti. 

Loosis osalemise nõusoleku saab valimiisik anda küsimustikule vastates.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt  uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Uuringu tulemused avaldatakse kord kvartalis statistika andmebaasis sotsiaalelu ja tööturu valdkonna all ning tööturu rakenduses. Samuti kajastatakse tulemusi tööelu valdkonna uudistes.