Uudis
Uudis
Jaanuari tarbijahinnaindeksi avaldamine lükkub, andmed avaldatakse esimesel võimalusel
Täna, 9. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi andmete avaldumine lükkub edasi. Samuti ei toimu täna 2026. aasta tarbijahinnaindeksi uuendusi tutvustavat pressikonverentsi. Statistikaamet annab uuest toimumisajast teada esimesel võimalusel.
Uudis
Jaanuarikuu tarbijahinnaindeks avaldub 9. veebruaril
Statistikaamet lükkas jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi avaldamise edasi ning värsked andmed avalduvad esmaspäeval, 9. veebruaril. Täna, 6. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi 2026. aasta uuendusi tutvustav pressikonverents toimub samuti esmaspäeval.
Uudis
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Uudis
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
Uudis
Mäetööstuse 10,4% kasvu juures tööstustoodang tervikuna siiski vähenes
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10,4% ja energeetikas 0,9%, kahanes aga töötlevas tööstuses 2,1%.
Uudis
SKP kiirhinnang: majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.
Uudis
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.
Uudis
Septembris vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta septembris 839 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.
Uudis
Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt
Ühiskonna muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks saaksid Euroopa statistikaametid võtta endale täiendavaid ülesandeid ning pakkuda lisaks riiklikule statistikale uusi andmeteenuseid. Samal ajal tuleb säilitada enda roll kvaliteetsete andmete usaldusväärse allikana. Just sellised mõtted suunasid arutelusid möödunud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa statistikaametite iga-aastasel konverentsil DGINS.
Uudis
Ehitushinnaindeks jäi kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga samaks
Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes septembris aastaga 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.
Uudis
Tähista statistikapäeva ja ava aken andmemaailma!
Sel pühapäeval, 20. oktoobril tähistatakse üheksandat korda Euroopa statistikapäeva, mis seekord keskendub küsimusele, kuidas aitab riiklik statistika mõista ühiskonnas toimuvat. Kuidas aga jõuda andmeteni, mida riiklikud statistikategijad toodavad? Kuidas andmeid lugeda ja kuidas neist väärtust luua? Statistikaamet vaatas üle andmetarkuse 3 sammast.
Blogi
Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.
Uudis
Kuidas muuta andmete kasutamine riigis efektiivsemaks? Maksu-ja tolliamet jagab kogemust
Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu.
Blogi
Kuidas läheb meie keskkonnal?
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.
Uudis
Noore statistiku preemia võitja: tööjõumaksudest hoiavad enim kõrvale ühe töötajaga ettevõtted
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Alice Mikk, kes kaitses kevadel magistritöö TalTech majandusanalüüsi erialal teemal „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“. Mikku magistritöö eesmärk oli analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega.