Uudis
Uudis
Valitsemissektor lõpetas teise kvartali puudujäägis, võlg jätkas kasvu (parandatud 24.09.2026)
Uudis
Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.
Uudis
Maailmakoristuspäev: väikestest tegudest võib saada üleilmne muutus
Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks sõnum on „Strive for Five“ – üleskutse kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus.
Uudis
Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?
14. augustil avaldas statistikaamet revideeritud SKP näitajad, mille käigus uuendati andmete aegrida aastatel 2022–2025. Selle peale võib tekkida küsimus, kas varem avaldatud andmed olid siis valed või miks me kohe õigeid näitajaid ei avalda. Tegelikult on revideerimine statistika tegemise osa, mis toimub sarnaste põhimõtete alusel kogu Euroopas.
Uudis
Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest
Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.
Blogi
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse.
Blogi
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse.
Blogi
Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?
Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised.
Blogi
Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?
Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised.
Blogi
Pikaajalisi töötuid on järjest enam
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni.
Blogi
Pikaajalisi töötuid on järjest enam
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni.
Blogi
Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine.
Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast.
Blogi
Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine.
Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast.