Uudis
Uudis
Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduslikes majapidamistes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu. Veised, sead, lambad ja kitsed ning kodulinnud on oluline osa Eesti toidutootmisest. Nende arv mõjutab, kui palju kodumaist liha, piima, mune ja muid loomseid saadusi toodetakse. See omakorda mõjutab Eesti toidujulgeolekut.
Uudis
12 huvitavat fakti vanavanemate kohta
Pühapäeval, 13. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad statistikaameti andmed 01.01.2026 seisuga Eestis elavate vanavanemate kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Uudis
Statistikaameti tööturu kiirstatistika: Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.
Uudis
Statistikaamet ootab üliõpilasi kandideerima noore statistiku preemiale
Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.
Uudis
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
Statistikaamet testib küsitluse ankeeti ja arendab infosüsteemi
Registrites puuduvate andmete küsimiseks korraldatav rahvaloenduse isiku-uuring on hetkel väljatöötamisel ja selleks vajalik küsimustiku ankeet testimisel. Tööd küsimustiku disainimiseks alustas statistikaamet juba märtsis, hetkel testitakse süsteemi ja eelkõige e-ankeedi tehnilisi võimalusi.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.