Otsingu tulemused

Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste

Märtsis on statistikaameti ja Raadio Kuku koostöös eetris esimene statistikal põhinev ja seda selgitav saade. Saates "Elus arvud" ärkavad arvud ellu ja saame teada, kuidas meie mõjutame statistikat ja kuidas statistika mõjutab meid.

Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal teraviljasaak 1 535 300 tonni, mis on 26% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal teraviljasaak 1 221 600 tonni, mis on 25% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2009. aasta rapsi- ja rüpsiseemne saak viimase kümnendi suurim — 135 700 tonni. Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak ületas senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra. 2009. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 81 500 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 1665 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet. [caption id="attachment_186" align="alignleft" width="453" caption="Rapsi- ja rüpsiseemne saak, 1998–2009"] [/caption] Loe veel

Esialgsetel andmetel oli 2009. aastal teraviljasaak 879 000 tonni, mis oli 2% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli viimase kümnendi suurim — 135 700 tonni.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2009. aasta rapsi- ja rüpsiseemne saak viimase kümnendi suurim — 135 700 tonni. Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak ületas senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra. 2009. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 81 500 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 1665 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet. [caption id="attachment_186" align="alignleft" width="453" caption="Rapsi- ja rüpsiseemne saak, 1998–2009"] [/caption] Loe veel

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.