Otsingu tulemused

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

2017. aastal oli Eestis tegutsevaid majandusüksusi ligi 158 000. Lisandus 3000 üksust ehk sama palju kui 2016. aastal. Õigusliku vormi järgi vaadates on pilt teistsugune ‒ äriühingute arvu kasv hoogustus ja esimest korda vähenes mittetulundusühingute arv.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta augustis 448 000 sise- ja välisturisti ehk 3% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta augustiga võrreldes siseturistide arv suurenes, välisturistide arv jäi mullusele tasemele.

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.