Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta I kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eesti väliskaubanduse puudujääk vähenes esialgsetel andmetel veebruaris 1,1 miljardi kroonini, teatab Statistikaamet. Puudujääk oli nii madalal tasemel viimati 2001. aasta mais.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 9 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimase seitsme aasta suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 18%. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 37%.

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta jaanuaris 154 000 turisti, mis oli 5% enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas Venemaa turistide arv Soome turistide oma.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

Statistikaamet, Tartu Ülikooli geograafia osakond ja Positium LBS korraldavad mobiilpositsioneerimise prooviuuringu, mille eesmärk on välja selgitada, kas mobiilpositsioneerimise abil on võimalik täpsustada inimese elukohta.

Infotehnoloogia võimalused on ettevõtete juhtimises ja protsessides kaasa toonud suuri muudatusi. Näiteks on töökorraldus nii arvutite, robotite kui ka digidokumentide kasutamise tõttu palju tõhusam. Ettevõtjate jaoks on senisest olulisemateks teemadeks saanud pilveteenuste ja asjade interneti kasutamine ning suurandmete analüüs.