Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Veebruaris vähenes Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega

Kuupäev 10.04.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti välimus uueneb

Kuupäev 03.12.2019
Artikkel
Detsembrist alustas statistikaamet oma visuaalse identiteedi järkjärgulist uuendamist, mis kestab kuni 2021. aasta alguseni. Uus välimus on loodud just digitaalsete kanalite peale mõeldes.

Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis üle 10%

Kuupäev 13.05.2021
Artikkel
Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Teenuste väliskaubandus ületas kriisieelse taseme

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.

Ehitushinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on anda teavet ehitushindade muutumise kohta ajas, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduses toimuvat. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Antud uuringu raames töötatakse välja majandusnäitajad, mis annavad infot ehituse ja teehooldusega tegelevate ettevõtete tootjahindade muutumisest ajas. Samuti on hinnaindeksid olulised Eesti majanduse arengu jälgimiseks kasutatavate

TUNNE MÄRKE! Milline käitumine kollektiivis on läinud üle piiri?

Kuupäev 28.10.2021
Artikkel
Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?