Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Juulis oli populaarne tegeleda siseturismiga

Kuupäev 07.09.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 346 000 turisti, kes veetsid siin 652 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem, kuid eelnevate kuude võrdluses nende arv kasvas.

Majanduskasv püsis senisel kursil

Kuupäev 29.11.2019
Artikkel
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Teadus- ja arendustegevusele suunatud kulutuste maht kasvab hoogsalt

Kuupäev 07.12.2022
Artikkel
2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht 551 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta varem. Ettevõtlussektori panus T&A tegevusse oli märkimisväärne. Eelmise aasta arenguid teadus- ja arendustegevuses tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Andmed kohaliku elu heaks!

Kuupäev 02.12.2021
Artikkel
Paljude omavalitsuste juhtide laual on varem või hiljem rasked valikud – kuidas tulla toime väiksema hulga ressurssidega. Selliseid valikuid tehes muutuvad kriitiliselt tähtsaks usaldusväärsed arvud, neist loodud informatsioon, mille abil otsustada, kirjutab statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes

Kuupäev 06.03.2023
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?

Kuupäev 06.03.2024
Artikkel
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Ehitushinnaindeks

Sisuleht
Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on anda teavet ehitushindade muutumise kohta ajas, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduses toimuvat. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Antud uuringu raames töötatakse välja majandusnäitajad, mis annavad infot ehituse ja teehooldusega tegelevate ettevõtete tootjahindade muutumisest ajas. Samuti on hinnaindeksid olulised Eesti majanduse arengu jälgimiseks kasutatavate

Infotehnoloogia ettevõttes

Sisuleht
Mis uuring see on? Uuringu eesmärgiks on anda teavet infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni-vahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Tegemist ei ole vaid infotehnoloogia valdkonna ettevõtete uuringuga vaid teada soovitakse kõikide valdkondade ettevõtete infotehnoloogia kasutamise kohta. Infothnoloogia kasutamine on ka see, kui ettevõttes on vaid üks arvuti. Arvutiteks loetakse personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid) pihuarvutid ja nutitelefonid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL