Septembris eksporditi kaupu 12% enam kui mullu

Tänavu kolmandas kvartalis eksporditi kaupu 4,7 miljardi ja imporditi 5,8 miljardi euro eest.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli kolmandas kvartalis nii ekspordis kui ka impordis suurima osatähtsusega elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade vedu. „Kaupu eksporditi enim Soome, Lätti ja Leetu ning imporditi Leedust, Soomest ja Saksamaalt,“ lisas analüütik.

Eesti päritolu kaupu eksporditi septembris 16% rohkem kui mullu

Septembris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%), puitu ja puittooteid (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 77 miljoni euro võrra mineraalsete toodete väljavedu. Kõige rohkem ehk 18 miljoni euro võrra vähenes transpordivahendite eksport Eestist.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 16% ning selle osatähtsus koguekspordis oli septembris 66%. „Positiivne on, et väljaveo kasv on laiapõhjaline, vaid üksikutes kaubagruppides eksport kahanes,“ tõi Leppmets välja.

Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Mullusest rohkem eksporditi septembris Eesti päritolu mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli, ning elektriseadmeid, sh nende osi.

Kõige rohkem eksporditi kaupu Soome (15% koguekspordist), Lätti (11%) ja Rootsi (9%). Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (54 miljoni euro võrra), kuhu viidi enam mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli. Enim vähenes eksport Iirimaale ja Saudi Araabiasse (mõlemasse 11 miljoni euro võrra). Iirimaale viidi vähem transpordivahendeid, sh õhusõidukeid, ning Saudi Araabiasse põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, sh teravilja.

Kõige enam kasvas kaupade sissevedu Leedust

Kõige rohkem imporditi septembris elektriseadmeid (13% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning transpordivahendeid (12%). Aastaga suurenes enim ehk 34 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete, sh kosmeetika ja farmaatsiatoodete, ning 31 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete, sh lehtvaltstoodete sissevedu Eestisse.

Peamised impordipartnerid olid Leedu (12% koguimpordist), Soome (12%) ja Saksamaa (11%). Leedust ja Soomest toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas kaupade sissevedu Leedust (48 miljoni euro võrra), kust toodi rohkem mineraalseid tooteid, sh diislikütust ja bensiini. Enim ehk 15 miljoni euro võrra vähenes import Lätist, kust toodi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Väliskaubanduse andmed aitavad mõista Eesti majanduse käekäiku. Neid kasutavad ministeeriumid, Eesti Pank, Eurostat ja teised rahvusvahelised organisatsioonid majandusanalüüsideks ning prognooside koostamiseks. Ettevõtted kasutavad neid andmeid turu-uuringutes ja uute ärivõimaluste hindamisel.

Andmed on avaldatud 09.11.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock