Otsingu tulemused

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu pakub palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda statistikat ja mitmekülgselt uurida laste olukorda ning võimalusi. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi; kui suur on laste arv Eestis; kui suured on lastega

Valitsemissektori rahandusstatistika hoiab silma peal riigi ehk meie ühise raha kasutamisel. Eestis on valitsemissektor jaotatud kolmeks: keskvalitsus, kuhu kuuluvad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud; kohalikud omavalitsused ehk linna- ja vallavalitsused koos allasutustega; sotsiaalkindlustusfondid: tervisekassa ja töötukassa. Valitsemissektori rahanduse statistikas avaldame valitsemissektori rahanäitajaid, nagu maksulaekumised, valitsemissektori tulud, kulud ja võlg. Valitsemissektori rahandusstatistikast saab teada, kui