Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuht Eveli Šokman tõi välja, et tootjahinnaindeks on aastases võrdluses tõusnud terve selle aasta ehk üheksa kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit enim kütteõlide, puidutöötlemise ning metall- ja puittoodete tootmise hinnatõus. Vastupidist mõju avaldas masinate ja seadmete remondi, elektrienergia ja toiduainete tootmise hinnalangus,“ ütles Šokman. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku tõusis indeks 4,8%, sealhulgas toiduainete tootmises toimus hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 1,4%. Võrreldes augustiga mõjutas

Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg. Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas „Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Mida suurem on ettevõte, seda rohkem on kasutusel ka sotsiaalmeedia. „Üle 250 töötajaga ettevõtetes kasutatakse sotsiaalmeediat 85,2% juhtudest, samas kui 10–19 töötajaga ettevõtetes vaid 50,8%,“ selgitas statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Näiteks ehitussektoris kasutab sotsiaalmeediat 32,3% 10–19 töötajaga ettevõtetest, kuid vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes ulatub vastav näitaja 80%-ni. „Sarnast trendi, et suurem ettevõte kasutab sotsiaalmeediat rohkem, on näha pea kõigil tegevusaladel. Põhjuseks võib olla see, et suurematel ettevõtetel on rohkem ressurssi ja ka suurem vajadus end

„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp. Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18

Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes