Otsingu tulemused

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest, teatab Statistikaamet. Esmakordselt said inimesed end ise ka interneti teel loendada.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (väetised) ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

Kaupade eksport kahanes 2017. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1% ning import kasvas 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

2010/2011. õppeaasta alguses omandas Eestis kõrgharidust 69 113 üliõpilast, mis on 128 üliõpilast rohkem kui eelmisel õppeaastal, teatab Statistikaamet. Eesti ülikoolides õpib 1282 välistudengit 62 riigist. Võrreldes 2005. aastaga on Eestis õppivate välistudengite arv kasvanud 388 võrra.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.