Otsingu tulemused

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva Zoomi keskkonnas.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta III kvartalis ligi 11 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase seitsme aasta suurim, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 16% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 25%.

5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.