Otsingu tulemused

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul. 

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 % kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 22,8%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 17,7% ja teenused 33,1% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel peatus augustis Eesti majutusettevõtetes 331 000 turisti, kes veetsid siin 591 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem.