Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning aastases võrdluses 5,4%. „Viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1% kallinenud toidukaubad. Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5%) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast,“ tõdes Veski ja lisas, et aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9%) ning eluasemega seotud hinnad (1,8%). „Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5% odavamad,“ lisas Veski. Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste (9,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,9%)

„Inimeste tarbimisharjumused muutuvad, tehnoloogia uueneb ja andmeid tekib järjest juurde. Statistikaamet peab nende muutustega kaasas käima ja oma metoodikaid järjepidevalt ajakohastama,“ selgitas statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Jaanuarist kasutusele võetud uuendused puudutavad toidukaupu ja elektrit. „Hea koostöö elektrimüüjate ja jaekaubanduskettidega võimaldab tänaseks Eestis indeksit arvutada täpsemalt kui kunagi varem. See tähendab, et neljandik tarbija ostukorvi andmetest saadakse nüüd palju kvaliteetsematest allikatest,“ tõdes Lee. Ta märkis, et arendustööd tarbijahinnaindeksi

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam