Otsingu tulemused

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Kui küsida noortelt, kelleks nad saada tahavad, erinevad vastused ilmselt tunduvalt sellest, mida noored 20 või 50 aastat tagasi soovisid. Paljusid ameteid, mida praegu peetakse, ei olnud 50 aastat tagasi olemaski. Kindlasti kuuluvad sellesse gruppi ametid, mis on seotud sotsiaalmeediaga. Seetõttu vaatame lähemalt, millised on inimesed, kes töötavad iga päev sotsiaalmeedia sisuloojana, aga ka laiemalt reklaami ja turunduse alal. Samuti vaatame, kui palju selline töö palgana sisse toob. Selleks kasutame statistikaameti palgarakenduse andmeid 2023. aasta teise kvartali kohta.

Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Statistikaameti andmete kohaselt peatus 2019. aastal Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, kes veetsid seal 7 miljonit ööd. Välisturiste oli neist 59% ja siseturiste 41%.

Eesti mehed on oma tervise osas positiivselt häälestatud ja seda toetab ka nende iga aastaga kasvav oodatav eluiga. Meestepäeva puhul vaatasime, millised näitajad veel mehi iseloomustavad.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Statistikaamet uuris Eesti inimeste internetikäitumise ja tervisliku toitumise seoseid koroona tingimustes.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.