Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel suurenes 2019. aastal piimatoodang 3% ja lihatoodang 5%, munatoodang oli väiksem kui kunagi varem. Võrreldes 2018. aastaga, on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.

Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12% vähem kui eelmise aasta ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13% vähem kui mullu. Vaatasime lähemalt, millised muutused on ühistranspordi kasutamises toimunud.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo mahu järsk vähenemine jätkus 2009. aastal, teatab Statistikaamet. Veosekäive vähenes 13% ning majanduskriis puudutas eriti valusalt maanteeveoga tegelevaid ettevõtteid. Sõitjatevedu aastaga oluliselt ei muutunud.

Alates 1990. aastate teisest poolest kuni 2020. aastani reisis Eesti raudteel aastas keskmiselt ligi 6 miljonit sõitjat. Viimastel aastatel on aga sõitjate arv raudteel võrreldes taasiseseisvunud Eesti algusaastatega ligi poole võrra väiksem. Vaatasime lähemalt, kuidas on rongisõitjate arv aastate jooksul muutunud.

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2022. aastal 777 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kuuendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta aprillis püsivhindades 15,1% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 22,0%, töötlevas tööstuses 14,7% ning mäetööstuses 9,1%.