Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Keskmise brutokuupalga kasvu veab info ja side tegevusala

Kuupäev 27.05.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Heidame pilgu Eesti elanike rahakotti: palgad puust ja punaseks

Kuupäev 09.06.2020
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Mais jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus

Kuupäev 28.06.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 646 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 2%. Kui aprillis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis mais kasv aeglustus.

Statistikaameti väljaanded

Sisuleht
2024 Eesti rahvastik. Loendamata loendatud 2019 Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates 2018 Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18 Eesti Vabariik 100. Statistiline album Säästva arengu näitajad 2017 Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17 Majanduse ja tööturu trendid 2016 Eesti piirkondlik areng. 2016 Eesti statistika

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Kuupäev 13.03.2018
Artikkel
Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Muuseumikülastuste arv langes aastaga üle kahe korra

Kuupäev 14.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete alusel tegutses eelmisel aastal Eestis 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati veidi üle 1,7 miljoni korra, mis on 2019. aastaga võrreldes enam kui kaks korda vähem.

Toodangu maht vähenes enamikus tööstusharudes

Kuupäev 10.03.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 11% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Mullu müüdi rekordkogus vesiviljelustoodangut

Kuupäev 22.05.2019
Artikkel
Vesiviljelusettevõtted müüsid 2018. aastal 944 tonni kaubakala ja -vähki kokku 4,2 miljoni euro väärtuses, teatab statistikaamet. 2018. aastal müüdud vesiviljelustoodangu maht oli viimase kahekümne viie aasta suurim.

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Kuupäev 10.01.2019
Artikkel
Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.