Otsingu tulemused

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-578-6 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 154 lk Ilmus: 30.09.2015 Kogumiku keskne teema on Eesti rahvastiku arengu ja püsimajäämise seisukohast olulised protsessid, mis määravad rahvastiku arvukuse, koosseisu ja paiknemise. Analüüsitakse loomulikke rahvastikuprotsesse – sündimus, suremus, vananemine. Keskendutakse rände uurimisele, kirjeldades nii sise- kui ka välisrännet. Neile teemadele tuginedes annab kogumik ülevaate Eesti piirkondlikust rahvastikuprognoosist, selle lähtekohtadest ja eeldatavast rahvastikusituatsioonist kuni aastani 2040.

Täna, 1. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, teatab Leedu Statistikaamet. Esmakordselt on Leedu alalistel elanikel võimalus täita rahvaloenduse küsimustik e-loendusel internetis. Leedu Statistikaameti teatel korraldatakse rahvaloendus eesmärgiga saada teada täpne Leedu elanike arv, ülevaade elanikkonna paiknemisest, struktuurist ja rändeprotsessidest ning elamistingimustest. 2001. aastal toimunud eelmise rahvaloenduse ajal elas Leedus 3, 483 miljonit elanikku, kuid kümne aasta jooksul on elanikkond pidevalt vähenenud ja jõudnud 2010. aasta seisuga on 3, 329 miljoni

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Eesti leibkondades oli 2010. aastal üle 100 000 alla 7-aastase lapse, kellest lasteaias või -sõimes käis üle 57 000, teatab Statistikaamet.