Otsingu tulemused

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-603-5 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 238 lk Ilmus: 30.11.2016 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. 2016. aasta kogumik koondab artikleid, kus analüüsitakse arenguid rahvatervises. Artiklid käsitlevad maapiirkondade rahvastikus, majanduses ja sotsiaalelus toimuvat. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide täitmist. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused koos metoodiliste selgitustega. Esitatud on tabel

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 28% ning import 32%. Detsembris kasvas kaupade eksport 24% ja import 27%.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

24.–25. märtsini toimub Tallinnas Eesti Statistikaseltsi konverents „Registrid ja rahvaloendus”, mille üks korraldaja on Statistikaamet.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?