Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2% ning võrreldes aasta varasemaga ehk 2023. aasta esimese kvartaliga 7,8%.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. „Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida müüdi 416 miljoni euro eest enam kui osteti. Ligi 20% neist eksporditi Ameerika Ühendriikidesse ning ligi 15% Ühendkuningriiki. Samuti mõjutasid bilansi ülejääki muud äriteenused, kus teenuste müük ületas ostu 215 miljoni euroga,“ selgitas analüütik

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis 5% võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ning 3,8% võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Teenuste väliskaubandusbilanss oli esimeses kvartalis 765 miljoni euroga ülejäägis. Ülejääk oli 2025. aasta sama perioodiga võrreldes 114 miljoni euro võrra suurem. Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, ja lisas, et Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. „Ekspordi kahanemist liiduvälistesse riikidesse mõjutas mullusest väiksem telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müük Ameerika Ühendriikidesse ning väiksem transporditeenuste müük Usbekistani

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis 0,3% võrreldes teise kvartaliga ning tõusis 3,8% võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga.