Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 96 000 turisti, kes veetsid seal kokku 184 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.