Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Kuupäev 28.05.2019
Artikkel
Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega

Kuupäev 29.12.2021
Artikkel
Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Tööstustoodangu tootmine langes teist kuud järjest

Kuupäev 30.06.2020
Artikkel
Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Keeduvorst – vorstide valitseja

Kuupäev 03.07.2019
Artikkel
Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis sajandi madalaim

Kuupäev 14.11.2019
Artikkel
Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 3,9%, tööjõus osalemise määr 71,9% ja tööhõive määr 69%. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Kuupäev 14.03.2019
Artikkel
Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Arvestuslik elatusmiinimum

Valdkond
Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Toidukulutuste arvutamise alus on arvestuslik minimaalne toidukorv (2400 kcal ööpäevas). Sinna kuuluvad toiduained, mis katavad

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

Kuupäev 11.09.2019
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).