ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Tänavune Euroopa sotsiaaluuring keskendub vanuselise diskrimineerimise ja pereloome teemadele
Kuupäev 15.10.2018
Artikkel
Oktoobris algas Tartu Ülikooli ja Statistikaameti koostöös 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuring. Uuring toimub Euroopa 30 riigis ning keskendub vanuselise diskrimineerimise, pereloome ja laste saamisega seotud teemadele. Eestis hõlmab uuring 2000 inimest ning Statistikaamet alustas nende küsitlemiseks kodukülastusi.
Palgaralli! Huvitav, kellel küll?
Kuupäev 15.03.2022
Artikkel
Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.
1 369 285 inimest: Eesti rahvaarv esialgsetel andmetel langes
Kuupäev 16.01.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg. Sündide arv jätkab langemist Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates
II kvartalis majanduskasv aeglustus
Kuupäev 30.08.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.
Sisuleht
Soovid huvitava teema kohta saada riiklikku statistikat? Soovid infot Statistikaameti või tema tegevuse kohta? Ei leia andmeid, mida on tarvis ja vajad abi? Soovid detailsemat statistikat või põhjalikumat uurimust? Soovid teada, millised andmed on olemas Statistikaametil Sinu kohta? Saada päring Päringu võib esitada ka telefoni teel, e-postiga või kirjaga. Teabenõue Teabenõude alusel saab teavet avaldatud riikliku statistika, statistikaameti ja selle tegevuse kohta. Teabenõudele vastame esimesel võimalusel viie tööpäeva jooksul. Kui pöördumine on selgitustaotlus, vastame sellele esimesel
Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus
Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.
REGREL. Mu aadress on... Eesti Vabariik!?
Kuupäev 17.09.2019
Artikkel
Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?
Andmekirjaoskus ehk tarkus panna andmed tööle
Kuupäev 18.03.2021
Artikkel
Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.
Artikkel
Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21%-ni ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka