Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.

Tänu registripõhisele loendusele saab statistikaamet hakata rahvaloenduse andmeid avaldama tunduvalt varem, kui seda on saadud teha eelnevate rahvaloenduste puhul. Kõik andmed saavad avaldatud juba aasta lõpuks!

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.