Otsingu tulemused

Järgmisel nädalal (6.-10.09.2021) viibivad statistikaameti Tallinna kontoris väliseksperdid, kes hindavad Eesti riikliku statistika tegemise vastavust Euroopa statistikaameti Eurostat kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.

Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millisest riigist jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Uuenenud välimusega väliskaubanduse rakendus valiskaubandus.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2022. aastal 777 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kuuendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.