Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti