Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7% ja võrreldes 2011. aasta jaanuariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta jaanuaris võrreldes 2012. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra.