Otsingu tulemused

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus. Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni). Languse aeglustumine oli seotud ka sellega, et 2008. aasta novembris algas majanduskriisist tingituna kaubavahetuse kiire vähenemine, mille

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus. Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni). Languse aeglustumine oli seotud ka sellega, et 2008. aasta novembris algas majanduskriisist tingituna kaubavahetuse kiire vähenemine, mille

2010. aasta mais suurenes kaupade eksport jooksevhindades 39% ning import 47% eelmise aasta maiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Mais oli ekspordi ja impordi kasv selle aasta suurim.

Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 6% ja import 10%, teatab Statistikaamet. Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mehaaniliste masinate ning mineraalsete toodete kaubavahetus.

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta oktoobris Eestist kaupu jooksevhindades 8,9 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes nii eelmise aasta oktoobri kui ka tänavu septembriga võrreldes.