Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Sissetulek

Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Tööpoliitika näitajad

Sisuleht
Kuidas läheb tööturul meestel ja naistel, eestlastel ja muust rahvusest inimestel, tallinlastel ja tartlastel, kõrgharidusega ja põhiharidusega inimestel, lastetutel ja lapsevanematel? Kuidas on tööhõive, töötus ja muud hõivenäitajad elanike rühmades muutunud?

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Kuupäev 01.03.2017
Artikkel
Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Ettevõtete tööjõukulu

Sisuleht
Joonisel on esitatud tööjõukulude komponendid tegevusala järgi. Komponentide selgitused on metoodika kirjelduses. Tegevusala Joonistel esitatakse kogu tööjõukulu ja tööjõukulu töötaja kohta ettevõtte põhitegevusala järgi. Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, vaadates kuude ja tegevusalade kaupa ettevõtete tööjõukulu muutust 2020. aastal kolme eelneva aastaga võrreldes. Mõju hindamisel tuleb silmas pidada, märtsi deklaratsioonidel kajastus enamasti märtsi alguses välja makstud veebruari töötasu, mida eriolukorra kehtestamine veel oluliselt ei mõjutanud. Tööjõukulu

Tööjõu-uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta

Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem

Kuupäev 08.04.2025
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu. Joonisel on ametid järjestatud keskmise palga järgi: ühes otsas

Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim

Kuupäev 14.08.2017
Artikkel
Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Mullu sooline palgalõhe vähenes

Kuupäev 29.09.2015
Artikkel
Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 2014. aasta oktoobris esialgsetel andmetel 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendipunkti.